• Kroonika

    09. mai 2017 Lohkva Loovustuba. Esimene õppeaasta on üliedukalt läbitud. Terve õppeaasta jagu on Lohkva lastel olnud vilgast ja põnevat tegevust. Tubli Gärry algatusel ja toimekal eestvedamisel toimus igal kolmapäeval Lohkva raamatukogu II korrusel Lohkva Loovustuba. Tuba oli laste seas väga pop ning kõik soovijad gruppi ei mahtunudki. Loovustoa juhendaja kutsub kõiki tagasi septembris, muutusena on oodata eraldi grupid tüdrukutele ja poistele. Läinud õppeaasta jooksul valminud laste töödega saab tutvuta Lohkva raamatukogus.


    29. aprill 2017 Lohkva raamatukogu RamsiKus õpetas Jaago talu perenaine Inga polümeersavist medaljone ja lusikaid tegema.

    Jaago talu pere


    8.detsember 2016 Lohkva raamatukogus külas Andi Sünter. 


    20.–30. oktoober 2016 Üleriigilised raamatukogupäevad Luunja vallas

    Kavastu raamatukogu
    20.10 Ettelugemispäev Kavastu Algkool-Lasteaia pisiperele
    26.10 Külas Anti Saar kl 18.00
    27.10 „Tuntud inimene raamatukogus“ – Ave Salu
    Luunja raamatukogu

    20.10 Ettelugemispäev Luunja lasteaia lastele
    27.10 Eakate vestlusring 10.00
    * Oktoobrikuu näitus „Meri“
    Lohkva raamatukogu
    27.10 Luunja kultuurineljapäev 18.00
    Riigipalgalised kirjanikud Luunjas Lohkva raamatukogus! Külas Indrek Koff !
    Toetab Eesti Kultuurkapital. Info 5331 0902
     29.10 Ramsik läheb Võrumaale nukutarre ekskursioonile. Meid ootavad veel Kuldre ja Vaabina raamatukogud. Väljasõit Lohkvast kl 11.00. Eelregistreerimine ja info 512 8745 kairit@lohkva.lib.ee
    * Oktoobrikuu näitus 90 aastat Tammsaare „Tõde ja õigust“
    * Kolmapäeviti lastele Lohkva Loovustuba 17-18
    Raamatukogu II korrusel. Info 5690 6898 Gärry
    Info www.lohkvark.luunja.ee
     


    6. september 2016 Lohkva raamatukoguRiigipalgalised kirjanikud Luunjas Lohkva Raamatukogus! Külas Triin Soomets! Toetas Eesti Kultuurkapital. Vaata kohtumise video I osa ja II osa.

    23. mai 2016 Lohkva raamatukogu. Riigipalgalised kirjanikud Luunjas! Lohkva raamatukogus külas Jürgen Rooste. Toetas Eesti Kultuurkapital. Kohtumise video I osa ja II osa


    3.märts 2016 Lohkva raamatukogus külas Olavi Ruitlene. Vaata video I osa ja II osa


    8. veebruar 2016 Lohkva raamatukogus külas Urmas Vadi. Video I osa, II osa ja III osa


    28. jaanuar 2017 Lohkva raamatukogu RamsiK. Tädi Helju muinasjutud ja hällitussõnad Tartu murdes.


    22. jaanuar 2016 Lohkva raamatukogu. Lahedad kirjanikud Luunjas. Külas Armin Kõomägi. Kohtumise video I osa ja II osa.


    30. oktoober 2015 Lohkva raamatukogu Raamatukogupäevade lõpetamine Lohkva raamatukogus ja muusika-aasta jätkumine. Külas Anne Adams  Fotod ürituselt


    27. oktoober 2015  Raamatukogupäevade raamaes “Tuntud inimene raamatukogus” Fotod: Kavastu raamatukoguLohkva raamatukoguLuunja raamatukogu


    23. oktoober 2015 Lohkva raamatukogu. Luunja kultuurineljapäev Lohkva raamatukogus. Külas Merle Jääger. Vaata video I osaII osa ja III osa.


    20. oktoober 2015  Ettelugemispäev Lohkva raamatukogus. Lohkva lasteaeaia lapsed said ette lugeda lugemiskoer LeeroleFotod ürituselt



    27. november 2015  Luunja raamatukogu. Midrimaalt tulevad meile alati väga huvitavad külalised. Nii ka seekord 🙂 Luunja lasteaia “Midrimaa” kadrisandid:

    Luunja kadrid 1


    29. mai 2015 Lohkva raamatukogu. Külas Imbi Paju. Vaata kohtumise video I osa ja II osa.


    21. veebruar 2015 Lohkva raamatukogu. Külas Kelly Turk. Vaata kohtumise video I osa ja II osa.


    24. oktoober 2014 Lohkva raamatukogu. SAAME KOKKU RAAMATUKOGUN. 
    Lohkva raamatukogun külan oma valla miiss INDREK KÄRNER
    raamatu "Emajõe rändaja teejuht" autor.
    Huvilisil om võimalik raamatit kohapäält kah sündsa hinna iist tiimoonass üten osta.

    16. oktoober 2014 Lohkva raamatukogu. Külas Ervin Õunapuu. Vaata kohtumise video I osa ja II osa.


    16.oktoober 2014 Lohkva raamatukogu. Külas Valdur Mikita. Vaata kohtumise video I osa ja II osa.


    29. mai 2014 Lohkva raamatukogu. Külas Mihkel Raud. Vaata kohtumise video I osa ja II osa.


    11. aprill 2014 Lohkva raamatukogu. Külas Indrek Hargla. Vaata kohtumise video I osa, II osa ja III osa


    4. aprill 2014 Lohkva raamatukogu. Külas Andrei Hvostov. Vaata kohtumise video I osaII osa ja III osa


    25. jaanuar 2013 Luunja raamatukogu. Külas Luunja lasteaed


    8. detsember 2012 Kirjanduspäev – K.E. Söödi 150. sünniaastapäeva tähistamine Lohkva lasteaias.

    Tuntud lastekirjaniku sünniaastapäeva tähistamiseks korraldasid Lohkva raamatukogu ja Lohkva lasteaed luuletuste konkursi ja joonistusvõistluse. Võistluste parimad said tunnustatud 8. detsembril Lohkva lasteaia saalis toimunud ühisüritusel.

    Sünnipäeval tutvustasid Söödi luulet raamatukogu noored lugejad Lea Tali koostatud luulepõimikuga. Söödist ja temanimelise lasteluulepreemia saamisloost rääkis kauaaegne Luunja raamatukogu juhataja Helju Hallap (ettekande kokkuvõte allpool). Luunja luulepreemia saanud teosed olid eksponeeritud lasteaia näituseorvas. Ühe laureaadi (Leelo Tungla) luuletuse esitas Seidy Talv.

    Luulevõistluse („Sahtlist lugeja ette II“) tulemustest tegi särava kokkuvõtte žürii esimees Jüri Kaldmaa Eesti Kirjanike Liidust. Luulevõistlusest pikemalt žüriiliikme Anneli Jõgioja artiklis.

    Joonistusvõistlus korraldati Tartumaa lasteaedadele Söödi või temanimelise lasteluulepreemia saanud autorite loomingu illustreerimiseks. Võistlusele saadeti väga palju töid erinevatest Tartumaa lasteaedadest: Melliste Algkool, Lohkva lasteaed, Luunja lasteaed Midrimaa, lasteaed Mõmmik ja Puhh, Kavastu Algkool-Lasteaed, Sillaotsa Kool- Lasteaed. Valguta Lasteaed-Algkool.

    Joonistustega oli võimalik aastavahetuseni tutvuda Annelinna Prismas. Lisaks esikolmikule valis  5-liikmeline žürii välja veel 10 tööd,  milledest valmib toetajate abiga seinakalender.

    Joonistusvõistluse žürii otsus:

    I koht – Liisbet Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Aila Orrin)

    II koht – Pia-Grete Allika (Lohkva Lasteaed, juhendajad Airi Võsa ja Triin Eber)

    III koht – Agnes Asi (Luunja Lasteaed Midrimaa, juhendaja Airi Ostik)

    Kirjanduspäeva lõpetas Söödi sõnadele tehtud lauludega Matti Linno Tartu Vilde teatrist.

     

    Eelpool nimetatutele lisaks täname toeks olnud inimesi ja asutusi: Lohkva lasteaed (Tea Pendla, Anne Kurm), Luunja vallavalitsus, Arvi Kiik, Anneli Jõgioja, Kadri Nikopensius, Renate Sagaja, Kristi Veeber, Grüne Fee, Tatoli, Juhani Puukool, Timorehitus, Annelinna Prisma.

    ***

    Söödi sünnipäeva puhul eriline tänu hr Ants Linnardile detsembris Lohkva raamatukogus lugejatele  tutvumiseks olnud haruldaste raamatute näituse „Sööt 150“ eest.

    Kai Vakmann ja Sirli Lepik (Lohkva lasteaed)

    Kairit Alver (Lohkva raamatukogu)


    Karl Eduard Sööt 150

    Kirjanik on alati ja just peamiselt oma aja laps – ta sõltub sellest, mida me nimetame oma ajastu maitseks ja moe surveks. Kirjanik lihtsalt ei kirjuta – ta kannatab kirjutatava oma hinges läbi. See on olnud ka eesti luuleklassiku Karl Eduard Söödi elusaatus.

    1. detsembril 2012.a. möödus Lohkvas, Tuki veski rentnikuperes ilmale tulnud esiklapse Karl Eduardi sünnist 150 aastat.

    Ilma koolihariduseta vanemad suutsid tulevasele kirjanikule ja ühiskonnategelasele anda sellise kooli- ja eluhariduse, mida ta küpses eas inimesena on luuletuses „Mis mu isa nõuab“ kokku võtnud järgmiselt:

    Tema nõuab: ausus jäägu üle haua elama,

    vanemate usk ja lootus olgu laste oma ka!

    Luuletuses „Emale“ – „… ta on püha teiste pühaduste sees … „ Terve tema elu oligi vankumatu tõekoodeksi najal lahtiste silmadega liikumine. Seda rasket eluristi kandis ta aga mehiselt ja missioonitundega. Kuigi suurim südamesoov oli tal kunstnikuks saada, oli vastava hariduse saamise võimatus algselt selge. Suur rõõm oli kõigepealt sellest, et vähemalt 13-aastasena võis ta lõpuks kooliteele asuda. Ja nii sai temast järgnevalt eluaegne õpilane – täiskasvanueas haris ta end mitmekülgselt ja võimalusi otsides edasi, ka Tartu Ülikoolis vabakuulajana ja välisriikideski liikudes. Arendav oli ka tihe ja pikaajaline töö väga paljudes seltsides ning aukartust äratavalt mahukas oli tema kirjavahetus. Selliseks kirega elatud eluks tiivustas teda tema kirgastunud hingelind, sügav isamaaarmastus ja lai maailmaruum südames. Ja nii sündiski tema vaimust ja sulest luule – nii lastest kui lastele, nii suurtest kui suurtele.

    See, milles inimene on kõige enam tema ise, ongi tema võimalus, ja see avaneb terves tema elukäigus. Kõrge intelligentsi ja erksa tundenärviga inimesena oli ta ka ülidelikaatne inimene – niisiis ei olnud ta võitlev inimtüüp mitte. Tema loomingus püsis peamiselt eleegiline ja patriarhaalne element. Muretsevast hoolivusest sündisid luuleread nii isamaa saatust kui väikese, alles kujuneva lapse käekäiku jälgides:

    „ … ei Eesti au ja voorus veel maha sõtkutud … „

    (Veel pole kadunud kõik)

    … Vikerkaare viiruke valgub üle meie õue –

    neil on teada, mis ta nõue.

    Siin on lapsukesi häid,

    silu nende siidipäid!“

    (Hommikul)

    Vaevalt ongi ükski Eestimaa laps kasvanud ilma K. E. Söödi heatahtliku juhatuse ja tunnustuseta. Alates 05. detsembrist 1988. aastast on välja antud K. E. Söödi nimelist lasteluulepreemiat. Luunja raamatukogu algatusel ja Luunja sovhoosi finantseerimisel. Pärast Luunja sovhoosi likvideerimist on lastekirjanikke ja raamatukujundajaid kunstnikke autasustatud paljude eri asutuste rahalisel toel – seda on tahetud ja suudetud teha kuni käesoleva K. E. Söödi ajani.

    Kuna K. E. Sööt on tänuväärt tööd teinud nii lasteraamatute kui täiskasvanute tarvis ilmutatud kogumike kunstilise kujundamise organiseerijana, on nüüd lugejale antud võimalus Lohkva raamatukogus tutvuda rariteetideks kujunenud K. E. Söödi luuleraamatute väljapanekuga. Selle eest täname kohalikku antikvaari Ants Linnard` it.

    Tõeline lugupidamine teenitakse välja ainult tõe läbi. Üks austuse märk seisab poeedi sünnikodu kohal alates 14. oktoobrist 1972. aastast. Mälestuskivi avamisel tõdes kirjaniku sõber helilooja Richard Ritsing ka seda, „ … et ta oma suurepärase luulega hoovas paljud heliloojad vokaalmuusikasse.“

     Ärge unustage laulu … „ – nii on K. E. Sööt kirjutanud. Me pole unustanud. Tema loomingut mäletatakse ja loetakse ning lauldakse ja kuulatakse. 8. detsembril 2012 loeti poeedi luulet väga heas etluses ja lõppakordina kuulati kodukohaklassiku ajast aega tuttavaid laule artisti ja laulja Matti Linno suurepärases esituses.

    Uute luuletajate ja kunstnike pealekasvu ootus on loomulik, ja nagu selgus, oligi õigustatud. Luulevõistluse võitjaid oli kaks – Carmen ja Kaisa Karabelnik. Žürii liikmed olid eriti vaimustunud sellest, et need noored neiud olid ehtsad leiud – oma noorusest hoolimata olid nende mõtte- ja sõnaseaded ühelisti nii uudsed ja värsked kui ka ootamatusena küpsed.

     

    Kokkuvõtvalt ja pidulikult:

    „ … õppige naeratama – tulgu mis tahes aegade vahutavas lahes! … „ (Õppige naeratama!)

    Lohkvas, 08. detsembril 2012.a.                                                                                                         Helju Hallap


    Luuleleide Lohkvast ehk Karl Eduard Söödi jälgedes

    Kirjanik Eduard Vilde ütles enam kui sada aastat tagasi komöödias „Pisuhänd“ välja toreda mõtte: „Ainult parsil elab luule, ainult vommil sigib suur idee.“  Ehkki need peategelase Ludvig Sanderi suhu pandud sõnad sisaldasid ka irooniat, pilades tolleaegse kunsti ebasiirast maaläheduse nõuet, on austatud kirjanikul õigus. Mitte ainult linnas ei sünni kultuur – selle loojaid, kandjaid  ja imetlejaid on ka väikestes maakohtades. (Siinkohal artikli autori siiras tervitus ja tunnustus Luunja kultuurimaja vaprale juhile Toomas Arule.)

    Lohkva raamatukogu eesotsas Kairit Alveri ja Lea Taliga on tõeline kultuurihoidja ja -kandja Luunja vallas. Üle aastakümne järjepidevalt toimunud üritused ja kohtumised kirjanikega on näidanud, et publikut jätkub, kui on südamega tegijaid: inimestel on veel aega, huvi ja soovi saada osa mõnusast kultuursest koosolemisest ja -mõtlemisest.

    Kodukandi luuletaja Karl Eduard Söödi 150. sünnipäeva tähistamiseks  kuulutas Lohkva raamatukogu koostöös Lohkva lasteaiaga  sel sügisel välja kaks konkurssi: joonistusvõistluse Tartumaa lasteaedadele (illustreerimaks Söödi või temanimelise lasteluulepreemia saanud autorite luuletusi) ning luulevõistluse kõigile soovijatele (varasema luulekonkursi „Sahtlist lugeja ette“ järjena). Võitjad kuulutati välja 8. detsembril Lohkva lasteaias toimunud kirjanduspäeval „Sööt 150“.

    Luulekonkursile laekus töid 8 autorilt. Vanusepiiri polnud, täpsemaid temaatilisi või vormilisi nõudeid ka mitte. Seega sai määravaks just sõnumi jõud ja sõnaseadmise oskus. Tunnustust väärivad kõik loojad, aga žürii (esimees Jüri Kaldmaa Eesti Kirjanike Liidust) valis välja parimad. Võitja(te)ks tunnistati noored luulemeistrid Carmen ja Kaisa Karabelnik. Žürii arvates on neil luuletajatel küpsust juba sedavõrd, et minna laiema lugejaskonna ette. Carmeni sügavalt tunnetatud mõte on sõnas  leidnud eheda ja täpse väljundi, ka mahult on luulet tubli luuleraamatu jagu. Kaisa napim, aga sama kaaluga luule on värske, terav – iga lausung mõjub veenvalt. Seega ei suutnud žürii valida üht ja parimat, vaid kaks väga head laureaati.

    ***

    Hulgus hulkade keskel

    üksi oma hulgateooriaga

    mass kaalub üle osakesed

    hulgad lahkuvad lahku

    vastassuunas minejad ei kohtu

    olgu maakera kui ümmargune tahes

    vastandid tõmbuvad küll

    aga mitte teineteise poole

     

    mõtle ometi

    mõni tee sirgeks

    loe end ometi

    mõne hulga hulka

    tõmba end ometi

    kellegi kotta koju

     

    hulgus hulkade keskel

    sinu teooria ei taipa ühtki

    üksikut ühe katuse alla üldistada

     

    Carmen Karabelnik

     

    ***

    Rajad oma rajad

    sohu

    nagu su esivanemadki

     

    sest teisiti sa ei oska

     

    meile pole määratud

    ehitada tuldud teid

    aga käia ära käia

    oh kui palju suudame neid

     

    ja lõpuks viimse sihijupi peal

    oma jalutut järeltulijat sajatad

    et kuival maal ta

    kõndida ei oska

     

    meile pole määratud

    jalgu alla saada

    ainult karistust kanda

    käimatajätmise pärast

     

    Carmen Karabelnik

     

    ***

    Minna üksi

    ja ikka edasi,

    edasi, edasi..

    igas suunas

    õhku nuusutada,

    tuhnida ja peatuda.

    Tundmatutes vetes ujuda.

    Vajuda ja

    taas tõusta

    pinnale.

    Ei tohi vaadata tagasi,

    kaelale teeks vaid haiget.

    Ja minna ikka edasi,

    edasi, edasi, edasi.

    Ainult üksi.

     

    Kaisa Karabelnik

     

    * * *

    Igale probleemile on lahendus.

    Ja igale lahendusele – on probleem!
    Tänasida tarkuseteri ei peaks sina mitte homse varna viskama.

    Korja kohe täna kokku, INVESTEERI!

    Tulevikku või kuhu ise tahad.

     

    Õnnetus ei hüüa tulles.

    Vaid kisendab häälepaelte põhjast

    Seetõttu me ei kuule.

    Et oleme õnnest kurdid.

     

    Kaisa Karabelnik

     

    Lohutuseks teistele loojatele leidsin „Pisuhännast“ veel ühe vaimuka dialoogi:Piibeleht: Aga tu polegi sinu „Pisuhänd”, mida nemä arwustewä.
    Sander: Kudas nii?
    Piibeleht: Ei, nemä om egaüits esi omale „Pisuhännä” tennü ja arwustewä palehigin toda.  Soovin järjekindlust ja julgust kõigile sõnaseadjatele, kultuuritegijatele! Loovat aastat!

    Anneli Jõgioja, luulekonkursi žürii liige

    Fotogalerii ürituselt Sööt 150:


    juuni 2012 Lohkva raamatukogus külas kirjanik Mart Kivastik. Intervjueerib Toomas Aru. Fotod: Eva Viira


    16. veebruar 2012 Luunja raamatukogus külas Jaan Pehk 


    4. jaanuar 2012  Luunja raamatukogu Kutse laste tehtud raamatute näitusele. Luunja Raamatukokku jõudis ning on soovijaile vaatamiseks välja pandud üle-Eestiline laste omatehtud raamatute näitus “Lastelt Heljo Männile”. Heljo Mänd pidas veebruaris 2011 oma 85. sünnipäeva ning selle tähistamiseks kutsus kirjastus Sinisukk kõiki lasteasutusi üles kirjanikule raamatut meisterdama. Rändnäitus on liikunud mööda Eestit aprillist. Ootame külla!


    30. november 2011 Luunja raamatukogu  Kutse aasta viimasele näitusele! Luunja Raamatukogu galerii seinal on Luunja elanik Helju Kesa maalide näitus kõigile soovijatele vaadata ja imetleda. Üllatus ja ahhaa-elamus on garanteeritud. Näitus jääb avatuks järgmise aastani. Kokkuleppel kunstnikuga on võimalik ka ost-müük, vahendavad raamatukogu töötajad.


    18. oktoober 2011  Luunja raamatukogu Kutse üritusele 25. oktoobriks Kutsume kõiki lugemishuvilisi ja raamatusõpru 25. oktoobril kl. 17.30 Luunja Lasteaed Midrimaa saali, kus Luunjas elav lastekirjanik ja logopeed Kristel Lempu tutvustab oma uut raamatut “Tammehaldjas Hiie” ning kõneleb laste lugema õpetamisest ja innustamisest. Autor jagab autogramme. Kirjastus Koolibri müüb Kristel Lempu raamatuid ja muud teemakohast kirjandust kohapeal omahinnaga. Täiendav informatsioon: Luunja Raamatukogu tel. 741 7322 või info@luunja.lib.ee


    Raamatukogunädala plaan

    18. oktoobril raamatutunnid “Olivia Saare looming” Luunja Keskkooli 3. klassidele.
    20. oktoobril raamatukogutunnid Luunja Keskkooli 1., 4. ja 5. klassile.
    20. oktoobril kl. 18.00 on põnevusjuttude autor Inga Ivanova külas Luunja Keskkooli lastel.
    25. oktoobtil kl. 17.30 tutvustab Kristel Lempu lugemise võlu ja valu Luunja lasteaia saalis. Kristel tutvustab oma uut raamatut “Tammehaldjas Hiie” ja kõneleab laste lugema õpetamisest ja innustamisest

    13. oktoober 2011 Luunja raamatukoguKarupoeg Puhh 85 Üks väike poiss, kelle nimi oli Christopher Robin sai sünnipäevaks kaisukaru. Poisi isa Alan Alexander Milne kirjutas selle kaisukaru seiklused üles ja üle maailma südameid võitnud väga väikese aruga karu lood olidki sündinud. Tänavu möödus A. A. Milne’i raamatu “Karupoeg Puhh” esmailmumisest 85 aastat.
    5. oktoobri hommikul tulid Luunja lasteaia midrilindude rühma lapsed Puhhi sünnipäevale. Kõigepealt me rääkisime sellest, kuidas Christopher Robin endale kaisukaru sai, kuidas nad koos raamatusse sattusid, kuidas karupoeg endale nime sai, kuidas juhtus nii, et Puhh sai maailmakuulsaks ja õige pea kolis raamatukaante vahelt välja, et poseerida riietel, mänguasjadel, tapeetidel, muudes raamatutes, pugeda peitu kommipakkidesse ja üllatusmunadesse. Arvutist vaatasime pilte kirjanikust, tema lapsest ja kaisukarust, mänguasjadest, mille järgi Puhhi lood kirjutati ning katkendit 1966. a. multifilmist, kus Puhh tegi hommikvõimlemist.

    Väikesed kuulajad ja pildivaatajad.

    Kui on sünnipäev, peab olema ka sünnipäevalaul. Meil oli väga uhke laul.

    Kõik koos uurisime raamatuid, kus toimetab Puhh. Selgus, et meie raamatukogu suurim raamat on just Karupoeg Puhhist ja tema sõpradest.

    Kui laulud olid lauldud, mängud mängitud ja maiustatud ka, jäi lastetuba ootamatult vaikseks. Karupoeh Puhh poseeris endast kirjutatud eestikeelsete raamatutega, sügislehtedest tehtud portreega ja muidugi purgitäie meega.


    Puhh laenas Iiahilt tarvilikku purki ja peitis sinna midrilindude jaoks mõeldud kommid.


    Midrilindudele meeldis maiustada ja meile hommikupoolik koos midrilindudega.
    Midrilinnud olid raamatukogus esimest korda ning lahkudes said nad kaasa Puhhiga tunnistuse mälestuseks esimesest raamatukogus käigust.


    1. oktoober 2011 Luunja raamatukogu Väikesed lugemishuvilised raamatukogus Septembri lõpus ja oktoobri alguses oli meie raamatukogus mitu vahvat üritust kõige pisematele.
    28. septembril käisid meil külas Luunja lasteaia midrimõmmide rühma lapsed. Me vaatasime, milliseid vahvaid raamatuid meie kogu sisaldab.Mõni raamat oli nii raske, et neljaaastase rammust jäi väheks

    Meie kõige vanem raamat, mis pärineb Luunja Rahvaraamatukogu Seltsi aegadest. Paber on koltunud ja kare, ühtegi pilti pole. Väga teistmoodi. 

    Tunni lõpupoole rääkisime sellest, kuidas on raamatut õige hoida ja tegime väikse järjehoidjate meisterdamise töötoa.

       Ja kõige lõpuks tegime näituse valminud töödest. Küll said uhked järjehoidjad unejuturaamatu vahele!

    Midrimõmmid teavad, et on olemas väga palju erinevaid raamatuid: piltideta ja piltidega, kilest lehtedega, klappide ja taskutega, riidest, häält tegevaid, väga suuri ja imepisikesi, ja siis veel selliseid, millel polegi lehti – kuulamisraamatuid. Nad peavad meeles, et raamatut vaadatakse alati laua peal ja puhaste kätega ning järje leidmiseks kasutatakse järjehoidjat.

    Ele Kiisk


    7.09.2011  Arvutijoonistuste võistluse “Kohtume metsas!” kutse. 1. septembrist 14. novembrini 2011 ootavad EENet, Eesti Metsaselts ja RMK kõiki arvutiga joonistama. Ootame põnevaid pilte nii suurtelt kui väikestelt.Arvutijoonistuste võistlus on pühendatud rahvusvahelisele metsa-aastale, mis väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Parimate piltide autoreid ootavad auhinnad.Pilte saab esitada 1.septembrist 14. novembrini 2011. Valida on üheksa teema seast. Täpsemad tingimused ja piltide esitamine: http://joonistaja.eenet.ee/ Edukat aastat, häid ja loomingulisi mõtteid soovides Maria Ristkok

    EENet, Raekoja plats 14, Tartu 51004
    Tel 730 2110, faks 730 2111; http://www.eenet.ee

    8. august 2011 Luunja raamatukogu Kutse näitusele Tänasest on raamatukogu galeriis üleval Jaanus Järva fotonäitus “Puhas loodus”. Autori sõnul on kõik fotod tehtud looduses, kasutades spetsiaalset valget tausta. Pildistamise käigus ei murtud ega kahjustatud taimi ning putukaid. Veel kauneid loodusfotosid: Jaanus Järva fotoblogi


    6.08.2011 Kutse fotonäitusele Fotosuvi Luunja Raamatukogus jätkub! Oleme raamatukogu galeriisse üles seadnud Tartu Amatöörfotograafide Klubi näituse “Tartus nähtud, Tartus tehtud”. Palume kõiki nautima!


    3. juuni 2011  Luunja raamatukoguSuveparadiis Ahvenamaa Hea kunstisõber! Ootame Sind harrastusfotograaf Rein Rätsepa fotonäitusele “Suveparadiis Ahvenamaa”. Näitus jääb avatuks kuu lõpuni.


    12. aprill 2011 Luunja raamatukoguEpp Nõgese maastikumaalide näitus Luunja Raamatukogu galeriis on tänasest aprillikuu lõpuni võimalik vaadata harrastuskunstnik Epp Nõgese maastikumaale.

    Epp Nõges on raamatukoguhoidja Tartu Linnaraamatukogu lasteoskakonnas ja avastas maalimise enda jaoks 2008. aastal Rahvaülikooli kursustel.Olete oodatud nautima selgeid värve ja imelisi vaateid!

    15. märts 2011  Lugude ja fotode kogumine – Minu elu Tartu-Maarja kihelkonnas  “Minu elu Tartu-Maarja kihelkonnas” EELK Tartu Maarja kogudus kuulutab emakeelepäeva puhul välja lugude ja fotode kogumise teemal “Minu elu Tartu-Maarja kihelkonnas”. Lugude žanr ja vorm ei ole piiratud – saata võib mälestusi, olukirjeldusi, intervjuusid, väljavõtteid päevikust jmt. Tähtis on, et ülestähendatu oleks saatja jaoks oluline ja eluline.Kirjatükke ja fotosid (koos kontaktnumbritega) oodatakse 20. märtsist 20. juunini 2011: Mari Paenurm, Õpetaja 5, Tartu 51003 / mari.paenurm@gmail.com Fotomaterjalidest pannakse rukkimaarjapäevaks, 15. augustiks Tartu Maarja kirikusse üles näitus. Kõnekamatest töödest valmib kogumik käesoleva aasta jõuluks.Eesti Rahva Muuseumi algatusel on tänaseks Eestimaa teedel tähistatud kihelkondade kunagised piirid. Kas need on üksnes sildid maantee ääres või kõnetavad ja huvitavad meie inimest täna ka kihelkondlikud traditsioonid ja suhtlemine üle kihelkonna? Kihelkonna lugude ja fotode kogumise mõte on talletada nii kihelkonna inimeste mälestusi ja kogemusi minevikust kui ka mõtteid ja arvamisi tänasest päevast, elust ja olust kihelkonnas.Tartu-Maarja ajalooline kihelkond hõlmab tänaseid Tartu ümbruskonna omavalitsusi: Luunja valda, Tartu valla Amme jõest lõuna poole jäävaid külasid, suurt osa Ülenurme ja Tähtvere valla külasid. Kihelkonna kirik on olnud läbi aegade Tartus. Kihelkonna ja linna eestlaste ehitatud Tartu Maarja kirik (valmis 1842) hävis koos rikkaliku arhiivi ja muuseumiga Teise maailmasõja alguses. Nüüd on kogudus saanud alustada pühakoja uuesti ülesehitamist ja käimas on kiriku taastamise ideekonkurss. Olgu need inimeste elu ja olu, mõtteid ja tundeid kajastavad lood ja fotod ka omamoodi ehituskivideks kihelkonnakiriku üles ehitamisel.

    Info:

    Mari Paenurm,
    tel 55589282EELK Tartu Maarja kogudus
    Õpetaja 5
    51003 Tartu
    www.eelk.ee/tartu.maarja

    12. märts 2011 Luunja maanaised täna Vikerraadios! Täna kl. 14.05 on võimalik kuulata kuidas Haldi Normet-Saarna käis Luunja Maanaiste Seltsil külas. Kõnelevad Tiina Pern, Kaja Pillessaar, Lille Reissaar ja Anne Trifanova. Esmakordselt oli saade “Isesugused inimesed” eetris 4. märtsil.Järgi saab kuulata Vikerraadio kodulehel http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1521781


    25. jaanuar 2011 Lugemise lummuses Kutsume teid vaatama Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud Lugemisaasta 2010 fotokonkursile “Lugemise lummuses” saabunud töid. Leiate nad siit


    5. jaanuar 2011 Täname kõiki raamatukinkijaid

    Tänu
    On lugemine parim
    aja kasutuse vorm,
    kas paistku palav päikene
    või märatsegu torm.On neid, kes saadud elamusi
    ei kiivalt hoida saa,
    vaid lugemise mõnu tahaks
    kõigil`jagada.Ning lugemiseaastal saadi
    lahkust näidata
    ja raamatuid me kogudele
    ära kinkida.
    Lea Tali
    Lohkva Raamatukogu raamatukoguhoidja Lea Tali kirjutas selle luuletuse spetsiaalselt kõigile neile, kes osalesid lugemisaasta üleskutses “Kingi raamatukogule raamat”.

    Suur südamlik tänu kõigile raamatukinkijatele!


    27. detsember 2010   Luunja raamatukogu Päkapikujutu hommik Luunja lasteaias Sel poolaastal olin juba teist korda raamatutundi tegemas väljaspool raamatukogu. Et seekord olid kuulajad pisemad, tegime pigem jutu- kui raamatutunni. Luunja Lasteaia midrimõmmide rühma lastega püüdsime selgusele jõuda, kes need päkapikud siis õigupoolest on. Võtsin appi kaks päkapikkude eluolu aabitsat ning vestlus võis alata. Vaatasime üle päkapikkude olemuse, elukorralduse, riietuse, vaenlased. Saime teada, et päkapikud kannavad mütsi igal pool, sest see kaitseb neid ülevalt tulevate hoopide eest, oma jälgi peidavad nad linnujälgedega saapaid kasutades, nad on inimestest palju kiiremad ja tugevamad.

    Võtsin lasteaeda kaasa suure virna päkapikuraamatuid ning tunni lõpus sai iga laps uurida, millised päkapikud nende raamatutes askeldavad. Küll oli palju elevust!
    Mälestuseks jättis kõige osavam piilur Pepe lastele kokkuvõtte eelmise päeva piilumistööst.
    Üks pisike piiga teadis rääkida, et neile lastele, kes magusat liigselt söövad, toovad päkapikud sussi sisse hoopis viinerit.
    Vot siis! Kasulik hommikutund nii suurtele, kui väikestele.

    Ele Kiisk

    Vaatame üle raamatud, kust minu tarkused pärit

    Loeme juttu noore päkapiku Matu esimesest piiluritööst

    Väiksed sõbrad uurivad millised päkapikud erinevates raamatutes välja näevad

     

    13. detsember 2010  Luunja raamatukogu Fotonäitus Eellugu. Luunja Raamatukogu lugeja Rein Kullaste on oma hästi õnnestunud fotosid raamatukogu külastades ka meiega jaganud. Meile väga meeldivad tema fotod ning sellest sündis ka idee teha näitus. Seda enam, et pildistatud on tuttavaid paiku teise nurga alt. Rein Kullaste liigub nimelt väga palju paadiga ning tema vaatab kõike jõelt. Valisime välja uduga piltide seeria. Kahju, et fotod on liiga väikese resolutsiooniga, et neid raamatukogus paberkandjal üles panna. Ele Kiisk


    22. oktoober 2010. Luunja valla Kuldlugejad 2010. Tervet maakonda hõlmanud lugemisaasta üritus toimus 22. oktoobil kell 13.00 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Vastuvõtule olid oodatud Tartumaa kuldlugejad ja raamatukogude juhatajad. Iga raamatukogu esitas oma lugejate seast tublima Kuldlugeja tiitlile. Kohaletulnuid tervitasid Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg ja maavanem Esta Tamm. Pidulikkust lisas Jana Koppeli ja Reine Koppeli esinemine. Peale ametliku osa lõppu oli võimalik Kirjandusmuuseumi majas ekskursioonil käia. Külalisi viidi teenindusalasse ja ka neisse ruumidesse, kuhu tavakülastajaid ei lubata, räägiti maja põnevast ajaloost. Peale ringkäiku oli meeldiv muljeid vahetada kohvilauas. Kuldlugeja tiitli väljaandmine oli esmakordne Tartumaa ajaloos.

    Luunja valla kuldlugejad 2010. aastal on Leonoore Laurits, Heija Pärtel ja Aasa-Malle Maasing. Kõik kuldlugejad said maavanemalt kirjaliku tänuvalduse ning kingituse.

    Täname ettevõtmise ellukutsumise eest Tartumaa Keskraamatukogu – Kõrveküla Raamatukogu ja direktor Hele Ellermaad.

    Luunja valla raamatukoguhoidjad


    21. oktoober 2010 Lohkva raamatukogu. Neljapäeval, 21.oktoobril k.a. kell 13-14 oli Lohkva raamatukogu laenutusleti taga raamatukogu lugejatega kohtumas ettevõtja Tiit Veeber. See 62- aastane mees Tartus ja Tartumaal ning ehk ka kaugemalgi pikemalt tutvustamist ei vaja.

    Oma kirevat elukäiku on ta värvikalt kirjeldanud raamatutes “Tiidu suits” ja “Tulest tulnud”. Nende teoste ja üldse tema elu, töö ja tegemiste ümber mõttevahetus raamatukogu lugejatega toimuski. Tähelepanu köitis Tiit Veeberi huumorimeel, mis tema senusele eluteele tagasi vaadates on kahtlemata olnud kaalukaks teguriks raskuste, vastukäimiste, laimu ja süüdimõistmiste üleelamisel ning kõigele vaatamata optimismi ja ja hea tervise säilitamisel. Tema põhimõttekindlust ja vääramatut ausust kroonib see, et ainsa eestlasena on ta kahel korral võitnud Euroopa Inimõiguste kohtus Eesti riiki.

    Olles tõusnud ajalehes “Äripäev” käesoleval sügisel avaldatud Eesti rikkamate inimeste TOP 500 nimekirjas esimese 100 hulka on Tiit Veeber lisaks põhitööle ka ühiskondlikult aktiivne. Nii on ta hetkel Tartumaa “Mehed liikuma” terviseliikumise patroon. Tema häält on aegajalt kuulda Tartu Pereraadio saadetes jne.

    Lohkva raamatukogule kinkis Tiit Veeber tema sugupuu uurimise tulemusi sisaldava rohkem kui 400 leheküljelise teose “Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on. Killuke Eesti rahvast ja tema ajaloost. Pilguheit Riiveste-Klaoste-Ve(e)berite suguvõsasse”.

    Tuleval suvel, 23.juunil 2011 avatakse Tiidu kulu ja kirjadega ning Riiveste, Klaoside ja Veberite (Veeberite) suguvõsa ettepanekul Kambja surnuaia juurde Kambja kihelkonnapäeva ettevõtmisena Eesti perekonna ausammas.

    Suguvõsast ja perekonnast rääkides jõuti ka Tiit Veeberi 95-aastase ema Salme kirjutatud elulooraamatu “Väikesed pildid elust ja ajast” juurde. Raamat on kirjutatud sedavõrd halastamatu aususe ja avameelsusega, et Tiidu tunnistust mööda ei ole ta senini suutnud seda läbi lugeda. “Liiga ränk,” ütleb ta.

    Need olid mõned teemakatked ja mõttekillud Lohkva raamatukogu lugejate kohtumiselt ühe tõsise Eesti töömehe Tiit Veeberiga, kelle hüvastijätu käepigistus oli meeldejäävalt võimas nagu ta isegi.

    Lea Tali


    20. oktoober 2010 Lohkva raamatukogu. Külas kirjanik Tamur Kusnets.


    02. juuli 2010 Lohkva raamatukogu. Pagar Pannkook ja teised– lugemisaasta loomevõistlus  Lohkva raamatukogus.

    Aprillikuus kuulutas Lohkva raamatukogu välja 1-10-aastaste laste loomevõistluse. Ootasime joonistusi, millele  lisatud samateemaline luuletus. Selle võis laps ise teha või vanemalt pereliikmelt abi paluda. Soovi korral võis kasutada ka luuletajatelt laenatud värsse.

    Mai lõpuks oli laekunud üle kolmekümne töö, millest pooled pärit Luunja lasteaiast – tehtud Tiina Perni eestvedamisel ja juhendamisel. Pidulikule pärastlõunale kogunes nii lapsi kui nende vanemaid. Esitlust viisid läbi žüriisse kuulunud meie kauaaegsed lugejad ja etlejad, praegused kunstitudengid Kadri Nikopensius ja Riin Kivisild. Autorid lugesid oma luuletusi, ühiselt vaadati ja arvustati  pilte.

    Kadri kommenteerib: “Laste joonistused olid kõik eranditult ilusad ja väga loomingulised. Näitusetööde hulgast võis leida erakordset andekust ja leidlikkust. Silma paistsid ka tööd, kuhu oli juurde kirjutatud omatehtud luuletus. Värvikirevus ja lustakad värsid tegid päeva Lohkvas meeldejäävaks.”

    Riin meenutab: „Mul oli väga meeldiv võimalus olla külaline Lohkva raamatukogus korraldatud loomekonkursil. Aastaid tagasi võtsin siin ise sellelaadsest võistlusest osa. Nüüd Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilasena jagasin kiidusõnu ja innustasin väikesi luuletajaid – joonistajaid ning nende vanemaid.“

    Parim omaloominguline lasteluuletus:

    PAGAR PANNKOOK

    Kristina Keerdo

    Pagar Pannkook äge mees
    oma äris suures.
    Kui tal koogid ahju sees,
    olen mina juures.

    Tema koogid väga head,
    seal on suhkur, seal on jahu.
    Neid sa kindlalt maitsma pead –
    paneb koogil koorevahu.

    Jõuludel tal piparkoogid,
    uhked piparkoogimajad.
    Suvel mitmed teised koogid,
    ütle ainult, mida vajad

    Loomenäitus on külastajate hulgas väga populaarne, pälvinud palju kiidusõnu ning jääb meie raamatukogu kaunistama suve lõpuni. Loometöödega võib tutvuda ka Lohkva raamatukogu kodulehel olevas blogis, mille on kujundanud Kairit Alver.

    Aitäh kõigile, kes pärastlõuna rõõmsaks tegid!

    Lea Tali


    29. mai 2010 Luunja raamatukogu  Aitäh kingituste eest! Luunja Raamatukogu tänab oma suuri ja väikeseid sõpru, kes on saanud innustust üleskutsest “Kingi raamatukogule raamat” ning raamatukogule raamatu kinkinud.

    Triinu Pärtel
    Heija Pärtel
    Väino Karo
    Piia Vitkar (Urania Com OÜ)
    Karin Evik (Vedu Raamatukogu)
    Ille Edenberg (Kavastu Raamatukogu)
    Ardi Küünal (Luunja Keskkool)
    Suur aitäh!

    20.05.2010   Luunja raamatukogu Tagasivaade 6. aprilli Fotomeenutus Kristel Lempu raamatu “Mõisa aias hõisata” esitluselt. Fotod: Ele Kiisk


    26. märts 2010  ERÜ üleskutse: Kingi raamatukogule raamat! KINGI RAAMATUKOGULE RAAMAT!

    Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugemisaastal kõiki lugejaid üles kinkima oma kodukandi raamatukogule üht äsjailmunud raamatut. See on heategu, millega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pakkuda paljudele teistele lugemismõnu. Kinkides raamatukogule, teeme kingituse korraga paljudele. Üheskoos muudame rikkamaks kohalike raamatukogude lugemisvaliku ja suuremaks avastamisrõõmu, mida kirjasõna pakkuda võib.
    Lugemisaasta üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Eestis armastatakse lugeda ja üks koht, kust huviline lugemisvara saab, on raamatukogu. On imetlusväärne, et raamatukogudesse tullakse üha rohkem ja tihedamini ning juba mõnda aega on lugemishuvi Eestis taas tõusuteel. 2009. aastal külastati ainuüksi rahvaraamatukogusid 6,4 miljonit korda ja sealt laenati 12 miljonit trükist, mis võrreldes varasemaga on ligi kümme protsenti enam. Samal aastal vähenes riigi toetus kogude täiendamiseks ligi veerandi võrra ja ka enamus omavalitsusi ei suutnud oma osalust trükiste ostmiseks suurendada. Ühe aasta jooksul ilmub Eestis üle 4 000 raamatu, millest tavapäraselt jõuab külaraamatukokku kümnendik, lugemisaastal kardetavasti tunduvalt vähem. Olgu aasta milline tahes, ikka leidub igas raamatukogus usinaid lugejaid. Raamatukokku tullakse ka vaatamata hõrenevatele uudiskirjanduse riiulitele ja pikenevatele lugemisjärjekordadele.
    Kui oled valmis raamatukogule mõne äsjailmunud raamatu kinkima, siis pea nõu raamatukoguhoidjaga, et välja selgitada, millist raamatut hädasti vaja või ehk on see raamat juba kingitud. Et kinkimisrõõmu tulevastele põlvedele jäädvustada, võiks kinkija omakäeliselt kirjutada raamatusse pühenduse, et ka tulevased lugejaid teaksid, et tegemist on kingitusega.
    Raamatukogud jäävad tänuga ootama uusi raamatuid, kõiki seniseid ja uusi lugejaid!
    Teeme oma raamatukogule kingituse ja saame üheskoos rikkamaks!
    Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
    Üleskutse on heaks kiidetud 446 osaleja poolt üldkoosolekul 3. märtsil 2010. a.Luunja Raamatukogule kingituse tegemiseks palun võtke raamatukogu töötajatega ühendust. Nii saab raamatukogu väärtusliku ja vajaliku kingituse.

    19. märts 2010 Luunja raamatukogu  “Mõisa aias hõisata…” esitlus 6. aprillil kl 15.30

     

    Kõik suured ja väikesed kirjandushuvilised on oodatud Kristel Lempu lasteraamatu „Mõisa aias hõisata…“ esitlusele 6. aprillil kell 15.30 Luunja Raamatukogus.

    Täiendav info raamatukogu kontaktidelt


    4. märts 2010  Tartumaa raamatukoguhoidjad ulatavad lugemishuvilistele oma terekäe

     … et üle iga TARTUMAALASE koduukse läve astuks LUGEMISAASTA

    oma lastele
    kavatsen ma ka õpetada et
    raamatut ei tohi karta
    vaid peab austama
    eestlane on raamaturahvas
    laulurahvas ja murdmaasuusarahvas ja raamaturahvas
    ja raamat peab su sõbraks saama
    kui tahad elus
    kaugele
    jõuda
    / Indrek Koff /

    Aasta 2010 on kuulutatud LUGEMISAASTAKS.
    LUGEMISAASTA eesmärk on tuletada meelde, et LUGEMINE on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Iga uut raamatut lahti tehes jälgime autori mõttelendu ja meile avaneb uus maailm. Loetu poeb tasa-tasa hingesoppidesse, raamatutegelased hakkavad elama oma elu ja kutsuvad märkamatult enesega kaasa uude maailma.
    LUGEMISAASTAT on vaja selleks, et loetaks ise rohkem, et osataks oma lastele ette lugeda, et raamatust saaks igaühe kaaslane elus. Pealegi on LUGEMINE üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest –raamatukogude kasutamise eest ei küsita raha.
    LUGEMISAASTA on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe.
    Kõik Tartumaa raamatukogud ulatavad lugemishuvilistele oma terekäe.
    ”Et me kõik saaksime sellise riigi, milles tahaksime elada, tuleb tõesti ja palju lugeda, ühest aastast ei piisagi. Alustamiseks võibolla siiski…” arvab kirjanik Karl Martin Sinijärv.

    Hele Ellermaa ja Aasa Sulg


    3. märts 2010 Luunja raamatukogu Ingli ja Martti lugudega kirjandushommik Luunja Keskkoolis

    Ingli ja Martti lugudega kirjandushommik Luunja Keskkoolis. 25. veebruari hommikul kl 10.00 olid kõik algklasside lapsed tulnud kooli aulasse kohtuma kirjanike Kerttu Soansi ja Tiia Kõnnussaarega. Lapsed olid rõõmsad ja ootusärevil.
    Kerttu Soans rääkis kohaletulnuile, et raamatu kirjutamiseks peab kõigepealt olema mõte. Seejärel kirjutab kirjanik teksti ja kunstnik teeb sinna juurde illustratsioonid. Lapsed kuulasid väga tähelepanelikult kuidas toimub illustratsioonide tegemine arvutil.
    Üldise raamatuloomise jutuga jõuti kahe kirjaniku ühistööni – Ingli ja Martti lugudeni. Selle raamatu näol on tegemist tirelraamatuga, kus ühest kaanest algab K. Soansi raamat “Ingli kübaratrikk” ja teisest kaanest Tiia Kõnnusaare “Martti ja Kuldtiib”. Kirjanikud suhtlesid omavahel ja rääkisid kuidas just sellised jutud kaante vahele said. Saime teada, et on hea, kui keegi peale autori veel teksti läbi loeb. Tiia Kõnnussaart aitas tema poeg Martin tänu kellele Kuldtiib üldse raamatusse jõudis. Sageli ei tea ka kirjanik ise, kuidas täpselt tegelastel raamatus läheb. Lapsed kuulasid ja jälgisid päris tasa.
    Tiia Kõnnussaar luges raamatust ette katkendi, kus Kuldtiib ilmub Martti ellu.
    Seejärel esitas Kerttu Soans loo “Kübaratrikiöö”.

    Ülejäänud Ingli ja Martti juhtumisi tuleb igaühel ise lugeda. Meile lubatud 45 minutit oli märkamatult ümber saamas. Kirjanikud andsid lastele võimaluse küsida ja uurida. Lapsed said teada, et kirjanikel on mõttes juba uus ühistöö. Millise kuju see lõpuks saab, ei tea täpselt veel keegi…
    Aitäh külalistele südamliku ja rõõmsa kohtumise eest!
    Aitäh pr Tiina Tuvile Luunja Keskkoolist ja pr Aasa Sulele Melliste Raamatukogust abi eest kirjandushommiku organiseerimisel ja läbiviimisel! Ele Kiisk


    Kolmes grupis uuriti raamatuid ning pärast tutvustati oma leide kaaslastele. Selgus, et raamatud olid nii põnevad ning et seal oli palju rohkem lugeda ja uurida, võeti need lasteaeda kaasa. Lapsed said teada ka kuidas käib laenutamine ning miks üldse on vaja teada, kellele milline raamat on raamatukogust välja antud.Järgmisena korraldasid lapsed raamatukoguhoidjatele viktoriini. Me pidime ära arvama tuntud jõululuuletuste autoreid. Me polnud küll nii tublid, kui oleksime tahtnud olla, aga lõpuks kingiti meile kotitäis käbidest jõuluehteid. Ja see polnud veel kõik! Pisikesed midrilinnud tegid meie maja galerii aknad imekauniks.

    * Lastetoas tutvustas juhataja äsja raamatukokku saabunud jõuluraamatuid ja lastel oli võimalus tutvuda jõuluteemaliste raamatute näitusega.
    * Ürituse lõpuks jutustas õpetaja Tiina meile J. Parijõgi loo “Jõuluküünal“. Raamatukogupäkapikk Bibli oli märganud tublisid väikseid infootsijaid raamatukogus toimetamas ning jättis neile õueriiete vahele üllatuse.


    29. oktoober 2009 Luunja raamatukogu. Muljeid kirjanduslikust keskpäevast

     

    Kirjanduslik keskpäev Luunja Raamatukogus kujunes väga vaimukaks ja harivaks. Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet luges kohaletulnuile ette oma luulet, tutvustas pikkade muinasjuttude ja romaanide lühendamise meetodit. Oma tõlkijatöö põhjal tõi ta välja ja esitas tõetruult seriaalis “Minu armas paksuke” enim kasutatud fraasid. Andres Ehin avaldas muljet oma teadmiste ja mäluga. Tema osa esinemisest kujunes paljude külaliste jaoks üldharivaks. Ta tsiteeris peast Heiti Talvikut, Jaan Kaplinskit, luges ette enda kirjutatud ja tõlgitud luulet. Noore ja õrna Maria Lee luulest kiirgus siirust ja jõudu. Kahju, et kirjandusprofessor Toomas Liiv tervislikel põhjustel tulemata jäi. Toomas Liivi loomingut tutvustas tema õpilane Wimberg. Pikemat kokkuvõtet üritusest saab lugeda novembri vallalehest. Ele Kiisk


    18. september 2009 Luunja raamatukogu Näitused septembris Septembris on raamatukogus vaadata kolm näitust korraga. Tartumaa Keskraamatukogus koostatud näitus “Pilk Tartumaa raamatukogude ajaloole Eesti Vabariigi juubeliaastal” on külastajaile vaadata terve septembrikuu. 21. septembril saanuks 80. aastaseks armastatud karikaturist, illustraator ja lastekirjanik Edgar Valter. Edgar Valteri mälestuseks on raamatukogus vaadata tema kirjutatud raamatutest näitus ning stend eluloolise infoga.15. septembril jõudis avalikkuseni kurb uudis kirjanik Einar Maasiku lahkumisest. Raamatukogus on väljapanek tema teostest.


    15.aprill 2019 Lohkva raamatukogu. Kell 18 Lohkva raamatukogus “Inimesed Kristuse risti ja haua juures”. Mõtisklus sõnas ja pildis inimestest piiblis.Räägib Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm.


    mWeb