Sahtlist lugejale

01.06.2010 Lohkva raamatukogu. Aprillikuus kuulutas Lohkva raamatukogu välja 1-10-aastaste laste loomevõistluse. Ootasime joonistusi, millele  lisatud samateemaline luuletus. Selle võis laps ise teha või vanemalt pereliikmelt abi paluda. Soovi korral võis kasutada ka luuletajatelt laenatud värsse.
Mai lõpuks oli laekunud üle kolmekümne töö, millest pooled pärit Luunja lasteaiast – tehtud Tiina Perni eestvedamisel ja juhendamisel.
Esitlust viisid läbi žüriisse kuulunud meie kauaaegsed lugejad ja etlejad, praegused kunstitudengid Kadri ja Riin.

Riin meenutab: „Mul oli väga meeldiv võimalus olla külaline Lohkva raamatukogus korraldatud loomekonkursil. Aastaid tagasi võtsin siin ise sellelaadsest üritusest osa. Nüüd Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilasena jagasin kiidusõnu ja innustasin väikesi luuletajaid – joonistajaid ning nende vanemaid.“

 

Omalooming. Luule

PAGAR PANNKOOK

Kristina Keerdo

Pagar Pannkook äge mees
oma äris suures.
Kui tal koogid ahju sees,
olen mina juures.

Tema koogid väga head,
seal on suhkur, seal on jahu.
Neid sa kindlalt maitsma pead –
paneb koogil koorevahu.

Jõuludel tal piparkoogid,
uhked piparkoogimajad.
Suvel mitmed teised koogid,
ütle ainult, mida vajad.

KOLM PRUUNI KARU
Kätlin Maalmann

Kolm pruuni karu
ei saanud päris hästi aru:
on tiigil lill
nii kaunis, kasvab vees???
Pikk arutelu ootas karusid ees.
Kuis sai lill kasvada tiigiveel
ja pealegi nii kaunis?
Mõmm, mõmm, mõmm, ehee!!!

KEVAD
Robert Kolossov

Kevad on nii ilus, tore.
Talve tuisk on kole, kole.
Linnukesed laulavad,
lapsed rõõmsalt naeravad.
Siilid piima limpsivad,
kevadilma naudivad.
Kännu otsas istub konn,
krooksub rõõmsalt –
ponn, ponn!
Nahkhiir tiibu laksutab,
ise rõõmust plaksutab.

TAHAN KOOLI
Anette Seerman

Lasteaed sai minul läbi,
nüüd ei peata mind
ükski vägi
kooli minna tahan ma,
targaks saada,
õppida.

KEVAD
Kristo Rodima

Kevad jälle õues,
lilled õitsevad ju,
puud lähevad aina
rohelisemaks.
Päike särab nüüd
ja linnud
sidistavad ka.

ELEVANT
Heija Pärtel

Saanud kaarditooriku,
laual juba ootasid värvid,
haarasin roosa potsiku,
et puhkaks õige närvi
ja maaliks paberile
unelmroosa elevandi,
kel suured kõrvad-jalad
ning ehk ka mõned londid.

„Mina joonistan elevandi,“
teatasin uhkelt ka emale.
Nagu hane selga vesi
oli see aga temale.
Ema südametega šabloone
vaikselt lõikuda rassis,
et sõbrapäevakaartidele
neid järjest maalida passiks.

Jäid järsku käes tal seisma käärid:
„Laps kaardi juba äragi määris?“
Tummalt tunnistab esmalt kaarti, siis last:
„Näe ilmaimet – ongi elevandielukas!“

PILT
Heija Pärtel

Ma mõtlesin, et teeks üks „o“
ja paar – kolm tükki lisaks.
Mul emme värve kätte toob
ja mina triipe lisan.

Pilt valmis, külmkapil see
aukohal uhkelt troonib
ja meie sügisõhtusse
toob ohtralt kirkaid toone.

„Herilane köögis!“ märkab äkki ema
lõpuks ometigi seda, mida tegin mina.

TEAN JU AINULT MINA
Heija Pärtel

„Vaata, onu suusatab,“
isal` kostis ema.
Issi naerda turtsatas:
„Ei, oda viskab tema!“

Tütar tasa muigab vaid:
„Tean ju ainult mina:
koopas karul tegin pai,
peale panin lina.“

MUINASJUTUST TUTTAV
Anneli Ernits

„Seitsmekesi on nad reas,
kes nad on, kas sina tead?“
Kuuel rõõmsad näod on peas
ja ka toriseja nende seas.

Lumivalgeke ja printski seal
väga õnnelikud on ka nad.

Muinasjutust tuttav pildike
kus on sõbrad meile kõigile.


2009 Põimik Luunja valla luulekonkursi parimatest SAHTLIST LUGEJALE  2009

Autorid

Täiskasvanud: Carmen Karabelnik, Kaisa Karabelnik, Maarja Saluveer, Madle Saluveer, Andres Sats, Eve Sats ja Tiiu Vadi.

Lapsed: Kati Lukk ja Anett Tuisk.

 

Minu sõber

kes sa pole olemas

teadmata on sinu nimi

sinu teedele ma ei tule

sinuga sõprust ei sünni

ei maa peal ega taevas

meie igapäevast kooskäimist

ei anta meile eal

ja jääme igavesti võlgu

nagu meilegi jäädakse võlgu

ja ärge saatke mind unistustesse

vaid päästke mind ära illusioonidest

sest tühjuse päralt on tulevik

igavesti

aamen.

Carmen Karabelnik

 

Mu juurde kogunevad ideed

Istuvad poolringis mu ümber

Ja vaatavad minule

Alt üles.

Olen Jumal.

Neid võin ma käskida ja juhtida.

Olen karjus

Ja nemad on talled,

Kes muidu asjata ringi kappaks

Võtan ühe

Ja kustutan ära

Sai ta halb või hea

On sellel tähtsust?

Ta on edasi

Mu peas.

Ma ei unusta

Ühtki neist

Ma mäletan

Kõiki omasid.

Kaisa Karabelnik

Hüppame siia ja hüppame sinna

tulevad tunded ja laseme neil minna

tulevad inimesed ja saadame nad ära

armastada igatseda küll jõuab pärast

 

tuleme sisse ja tuleme välja

omadega sees küll tuleme välja

sööme ja jälle oleme näljas

räägime sisse ja mõtleme välja

 

lähme edasi ja lähme tagasi

kogume ja pillame pagasit

ajas lähme tagasi ja ajas lähme edasi

ja nii üsna paigal püsime sedasi.

Carmen Karabelnik

Mõnikord harva

astub mõni inimene

mu sisse

kohmetult kartes olla kutsumata

teadmatuses kuhu istuda

ja mitu sammu sügavamale astuda

ja nii nad lahkuvad

ja pesevad pärast hoolega käsi

kes oskakski öelda

miks kõik määrib

Carmen Karabelnik

kas sa mind kuuled?

kuuled, ma küsin?

Minul on huuled nagu sinulgi

Nad kinni ei püsi.

 

Või on sul ükskama?

savi on vää, ma küsin?

ükskama, et ma sinuga olen

Ja eemal olla ei püsi.

Kaisa Karabelnik

koju tulles sõin kõhu korralikult täis

kas see on oluline

mõne arvates küll

 

üks mees rääkis täna oma lapsepõlvest

kas see on oluline

tema meelest vist küll

 

kerjusele anti täna valeraha

kas see on oluline

kui tahtis süüa, siis küll

 

kas see on ka oluline

kas see on ka ebaaus

et ühtedel on süüa ja teistel mitte

et ühed mäletavad lapsepõlve ja teised mitte

Maarja Saluveer

Minul üsna pikk on isa,

ta on väga vapper, visa.

Vennaga nad ühtemoodi,

mindki üsna pikaks loodi.

 

Vanaema korrutab:

„Sul on tore paps,

oled väga tema moodi,

armas pojalaps.“

Kati Lukk

Vihma sajab.

Eemalt kostuvad autode hääled.

Nad mind endaga kaasa ei vii.

Vaikselt mõtlen, mis peitub akende taga,

mis valgust veel kumavad keset ööd.

Ka võõraste elude puutumatus

Mu hinge jätab oma jälje.

Madle Saluveer

Trill on lõbus, Trall on õel.

Trill ja Trall on omamoodi õed.

Üks on lõbus, teine õel.

Trillil ja Trallil on oma sõel.

Trillil ja Trallil on oma koer,

ta on meil tore, vahva ja õel.

Anett Tuisk

eile õhtul olid linnud kuidagi rahutud

taevas oli roosat ja veel natuke ühte teist värvi

lumesulamise lõhn oli õhtuses õhus

jalad said veits poriseks

aga sest pole miskit

nüüd vahetame hallid mantlid roheliste kuubede vastu

kevad voolab juba soontes

puudel

ja inimestel

Maarja Saluveer

Ma kõnnin mööda kõrvalisi tänavaid

oma süütus kleidikeses,

õrnas pitsivahus,

värisevas käes sigaret,

muusika üürgamas kõrva.

Räpastes maikades mehed

vaatamas vale pilguga,

tunnistajaks süüdi ja süüta segunemisele.

Hüsteerilised punased kiharad inglilokkides.

Pikad küüned kollaseks tõmbunud.

Päikesest püütud jalad tänavatolmuga kaetud.

Viimased soojad suvetuulepuhangud

kirbe konihaisu endaga viivad.

Madle Saluveer

Hüvasti, mu kallid, ma läksin ära Närvi.

Niipea veel Rõõmule ma tagasi ei naase.

Oh, lihtsalt vaiki, Sõimust täna kuulda ma ei taha.

Ma parem jagan oma muret Vaikusega

Madle Saluveer

meri on tasane taevas on põuane

oleme samas paadis

aerud on kadunud enam ei sõua me

vett juba põlvist saadik

 

istume muigelsui appi ei hüüagi

vajume kahekesi

surmkindlast hukust end päästa ei püüagi

kõikjal on vaga vesi

Eve Sats

Ah, elu on elatud ära

seda õieti märkamata,

vahel isegi tundub, et tukkudes

ja ülesse ärkamata.

 

Sinilind, kas su sulgi ma nägin?

Ei vist. Ma ei mäleta.

Nuttu oli, kuid naerulagin

nagu jäänukski naermata.

 

Või kui naersin, siis üritada

ma ei söandanud enamat –

MA EI JULGENUD ÜRITADA

ja see on mu pärispatt.

Tiiu Vadi

veel veidike vähem kui surnud

natuke enam kui elus

kui ükskord siia sai tudud

siis jätkakem keskustelu

 

räägime rahvast ja riigist ja rahast

vaikime õnnest ja leivast

vahel on tunne et justnagu tahaks

mõnda inimest leida.

Andres Sats